Erasmus + projekti EcoHarmony: Schools for Climate Resilience õpilaste blogi

Kliimamuutus on üks suurimaid keskkonnaprobleeme, millega maailm praegu silmitsi seisab. Kliimamuutuse peamine põhjus on süsihappegaasi (CO₂) ja teiste kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Need gaasid hoiavad kinni soojust ja põhjustavad Maa soojenemist. Üks võimalus oma keskkonnamõju vähendada on kasutada puhtamaid ja kestlikumaid energiaallikaid (European Commission, n.d.). Mis on roheenergia? Roheenergia on energia, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest, mis taastuvad looduslikult ega lõpe kasutamisel otsa. Erinevalt fossiilkütustest, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas, tekitavad taastuvad energiaallikad elektri tootmisel väga vähe või üldse mitte kasvuhoonegaase (Energiatarkus, n.d.). Taastuvenergia allikad on näiteks: päikeseenergia tuuleenergia hüdroenergia bioenergia Taastuvenergia aitab vähendada süsinikuheidet ning toetab üleminekut kestlikumale tulevikule (European Commission, n.d.). Miks on roheenergia oluline? Roheenergia kasutamine aitab vähendada atmosfä...

Kui maailm otsib lahendusi kliimamuutustele, on päikeseenergiast saanud üks tähtsamaid taastuvaid energiaallikaid. Päikesepaneelid suudavad päikeseenergiat kogudes toota elektrit, ilma et atmosfääri eralduks kasvuhoonegaase. See teeb päikeseenergiast olulise vahendi üleminekul puhtamale ja jätkusuutlikumale tulevikule. Miks on päikeseenergia oluline? Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on päikeseenergia muutunud paljudes maailma piirkondades üheks kõige taskukohasemaks elektriallikaks. Päikesepaneelide hind on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt langenud, võimaldades üha enamatel kodumajapidamistel ja ettevõtetel toota ise puhtat energiat ( International Energy Agency , kuupäev puudub). Lisaks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele aitab päikeseenergia vähendada sõltuvust fossiilkütustest, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas. Kuna riigid püüdlevad kliimaneutraalsuse poole, mängivad taastuvad energiaallikad, nagu päikeseenergia, üha olulisemat rolli. Päikeseenergia ...

  Virtuaalse vee teemat käsitledes saime parema arusaama sellest, kui suur mõju on meie igapäevastel valikutel keskkonnale. Sai selgeks, et vesi ei ole ainult see, mida me otseselt tarbime, vaid ka see, mis jääb peidetuks toodete tootmisprotsessi taha. Mis on virtuaalne vesi? Virtuaalne vesi tähendab vee hulka, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmisel. See vesi ei ole esmapilgul nähtav, kuna seda kasutatakse kogu tootmisprotsessi vältel – alates tooraine kasvatamisest kuni töötlemise ja jaotamiseni (Water Footprint Network, n.d.). Näiteks nõuab toidu, tekstiili ja paljude teiste igapäevaste toodete valmistamine märkimisväärses koguses vett. Igal tootel on seetõttu oma „vee jalajälg“, mis näitab selle üldist mõju veevarudele (Water Footprint Network, n.d.). Millised on tagajärjed? Liigsel virtuaalse vee tarbimisel on märkimisväärsed keskkondlikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Veemahukate toodete tootmine piirkondades, kus veevarud on piiratud, võib põhjustada veepuudust, mulla de...

Mis on veereostus? Veereostus on jõgede, järvede, merede ja põhjavee saastumine kahjulike ainetega. Seda põhjustavad peamiselt inimtegevused, nagu põllumajandus, tööstus ja linnade reovesi. Väetised, pestitsiidid, jäätmed ja keemilised ained võivad sattuda veekogudesse, muutes vee ohtlikuks ja kahjulikuks. Kui vesi on saastunud, ei saa seda ohutult kasutada ei inimesed ega loomad ja taimed, kes sellest sõltuvad. Millised on tagajärjed? Veereostuse tagajärjed on väga tõsised nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Veeloomad võivad haigestuda või hukkuda ning terved ökosüsteemid võivad saada kahjustada. Paljudel juhtudel põhjustab väetiste liigne kasutamine vetikate kiiret vohamist. Need vetikad tarbivad veest hapniku, mistõttu kaladel ja teistel organismidel on raske ellu jääda. Euroopa Liidu andmetel on olukord murettekitav: vaid umbes 37% Euroopa pinnavetest on heas ökoloogilises seisundis (European Commission, n.d.). Lisaks mõjutab paljusid jõgesid, järvi ja rannikuvetes eutrofeer...

  Maa loomulik kasvuhooneefekt on eluks vajalik, kuid inimtegevuse tõttu satub atmosfääri liiga palju soojust kinni hoidvaid gaase. Teaduslikud tõendid näitavad, et tänapäevane globaalne soojenemine on põhjustatud eelkõige inimtegevusest , mitte muutustest Päikese aktiivsuses (NASA, n.d.). Alates tööstusrevolutsioonist on inimesed paisanud atmosfääri suures koguses süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase, mis on põhjustanud märkimisväärseid muutusi Maa kliimas (U.S. Environmental Protection Agency [EPA], n.d.). Kliimamuutused põhjustavad kogu maailmas üha sagedasemaid ja tugevamaid nähtusi, nagu ohtlikud kuumalained, üleujutused, tormid ja põuad (United Nations, n.d.). Kliimamuutuse tagajärjed Kliimamuutus ei tähenda ainult seda, et maailm soojeneb, see on vaid algus. Kui kliima ühes piirkonnas muutub, mõjutab see tervet ökosüsteemi. ÜRO andmetel hõlmavad kliimamuutuse tagajärjed järgmisi nähtusi: intensiivsed põuad veepuudus metsatulekahjud merevee taseme tõus ja üleujutused polaa...